Automaatsed lemmikloomasöötjad kasutavad tavaliselt taimereid ja mootoreid, et väljastada toitu ettenähtud aegadel gravitatsiooni või elektrilise mehhanismi abil. Seadmel on toiduhoidmispunker, millest toit vabastatakse läbi ventiili või tigusüsteemi, tagades, et lemmikloom saab toidu kätte määratud ajal.
Nutika söötja töövoog on järgmine: esiteks tuvastab infrapuna liikumisandur lemmiklooma lähenemise; teiseks määrab ultraheliandur, kas lemmikloom on sisenenud teatud vahemikku. Kui mõlemad tingimused on täidetud, pöörleb servomootor, mis paneb hoiupunkri lemmikloomatoitu väljastama. Kui väljastamine on lõppenud, naaseb servomootor oma algasendisse, oodates järgmist päästikut.
Nutikad söötjad integreerivad sageli selliseid tehnoloogiaid nagu IoT{0}}põhine kaugjuhtimispult ja täpsed doseerimisalgoritmid; nende põhikomponendid hõlmavad peamist juhtkiipi, samm-mootorit, andureid ja 3D--prinditud osi.
Ebatäpse söötmise levinumad põhjused on valed sätted, toiduummistused, madal aku laetuse tase, mehaanilised rikked ja programmeerimisvead. Vastavad lahendused hõlmavad ajastuse ja portsjonite seadistuste kontrollimist ja lähtestamist, toidurenni puhastamist ja sobiva toidu valimist, patareide vahetamist või piisava võimsuse tagamist, mehaaniliste komponentide kontrolli ja parandamist ning seadme taaskäivitamist või tarkvara/püsivara uuendamist.